Kuidas valmistuda elektrikatkestuseks: generaator, akujaam ja ohutu ühendamine

Pärast torme, mis jätavad maapiirkonnad mitmeks päevaks elektrita, ja muret julgeolekuolukorra pärast kaalub üha rohkem peresid varutoiteallikat. Generaator suudab hoida kodu soojana, vee ja side töös — kuid valesti ühendatuna muutub see ohtlikuks nii sulle kui teistele. Nii valmistud ette, kuni elekter veel olemas on.

Alusta küsimusest: mis peab kindlasti töötama?

Riigi kriisiportaal kriis.ee rõhutab, et hädaolukorras ja elutähtsa teenuse katkemisel peaks iga kodu toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni abi kohale jõuab. Elektriallikas on sellest vaid üks osa ja iga seadet pole vaja toita. Pane kirja, mis on sinu kodus tõesti kriitiline:

• Soojus. Gaasi-, pelleti- või tahkekütusekatlal ei tööta ilma elektrita juhtplokk ega tsirkulatsioonipump — maja jahtub ööpäevaga ja pakasega võivad torud külmuda. Ahi või kamin on siin suur eelis.
• Vesi. Puurkaevuga majas pole ilma elektrita vett ja drenaažipumbaga keldrisse võib tulla vesi.
• Toit. Suletud külmik hoiab külma umbes 4 tundi, täis sügavkülmik umbes ööpäeva.
• Side ja info. Telefonid, internet, raadio.
• Tervis. Kui keegi kasutab CPAP-i, hapnikukontsentraatorit või muud seadet, on see esikohal.

Sellise nimekirja võimsus on tavaliselt 1–3 kW, mitte 10 kW, nagu kogu majal. See määrab kõik: generaatori suuruse, hinna ja kütusekoguse.

Generaator, akujaam või hübriidinverter?

Enamikule kodudele on mõistlikum kaks taset: väike akujaam telefonidele, internetile, valgusele ja külmikule esimesteks tundideks ning generaator pikaks katkestuseks ja kütmiseks. Kui sul on juba päikesejaam, vaata allpool peatükki hübriidinverterist. Kui palju sinu seadmed tegelikult tarbivad, näed lehel kodumasinate energiatarve.

Kuidas valida võimsust: töö- ja käivitusvõimsus

Igal seadmel on töövõimsus — kui palju see töötades tarbib. Kuid mootoriga seadmed — külmik, pump, pesumasin — võtavad käivitudes hetkeks 3–5 korda rohkem. Generaator peab taluma seda käivitustippu, muidu lülitub see välja või mootor ei käivitu.

Näide: gaasikatla juhtplokk (100 W), tsirkulatsioonipump (50 W), külmik (150 W), LED-valgustus (60 W), internet ja telefonid (45 W) tarbivad kokku ~405 W. Külmiku kompressori käivitumisel on hetkeks vaja ~1050 W. Kui lisada puurkaevupump (1000 W, käivitusel kuni 3000 W), on vaja juba 3,5 kW generaatorit.

Hea reegel: generaatori püsivõimsus peaks olema ~25 % suurem kui korraga töötavate seadmete võimsus. Suure võimsusega seadmeid — veekeetjat, boilerit, pliiti — ära lülita sisse korraga: siis piisab tunduvalt väiksemast generaatorist. Kõike seda arvestab automaatselt kalkulaator.

Invertergeneraator või tavaline?

Invertergeneraator toodab vahelduvvoolu elektroonika abil, seega on pinge puhas (harmooniliste moonutuste THD enamasti < 3 %). See sobib katelde juhtplokkidele, arvutitele ja meditsiiniseadmetele ning väikese koormuse korral aeglustab mootorit — on vaiksem ja kulutab vähem kütust. Avatud raamiga (klassikaline) generaator pöörleb alati 3000 p/min, on kilovati kohta odavam, kuid lärmakam. Kui valid sellise, otsi AVR-i (automaatset pingeregulaatorit) ja THD < 5 %. Suure kolmefaasilise vajaduse korral valitakse sageli statsionaarne diiselgeneraator.

Kütus: bensiini on kõige lihtsam saada, kuid see vananeb kiiresti. Diisel on säästlikum ja ohutum hoida, kuid diiselgeneraatorid on kallimad ja raskemad. Gaas (LPG balloonides) ei rikne ja säilib aastaid — kahekütuselised (bensiin + gaas) mudelid on hea kompromiss.

Ohutu ühendamine majaga

Kõige tähtsam reegel: ära kunagi ühenda generaatorit maja pistikupessa kahe pistikuga juhtmega. Pinge liigub läbi kilbi jaotusvõrku ja trafo muudab selle tuhandeteks voltideks — see võib surmavalt vigastada võrku parandavat elektrikut. Lisaks põleb generaator läbi, kui elekter tagasi tuleb.

Päästeameti generaatorite ohutusjuhendi järgi peab generaatori ja hoone elektrisüsteemi vahelised ühendused tegema elektrialal pädev isik. Praktikas tähendab see ümberlülitit (võrk – 0 – generaator), mis lahutab maja võrgust enne, kui generaator ühendatakse, nii et generaatori pinge ei pääse kunagi võrku. Generaatori elektrit ei ole mõistlik ka naabritega jagada. Allikas: Päästeamet: generaatorite ohutus.

Ümberlüliti võib paigaldada kogu majale või ainult eraldi hädavajalike ahelate kilbile (katel, külmik, valgus). Teine variant on odavam ja võimaldab läbi saada väiksema generaatoriga. Kui ümberlülitit pole, ühenda seadmed otse generaatori pistikupesadesse välitingimuste pikendusjuhtmega (vähemalt 3×2,5 mm²).

Gaasikatlad on eriti tundlikud: paljud ei käivitu, kui pistikus on faas ja null vahetuses või puudub maandus. See on veel üks põhjus usaldada ühendamine elektrikule ja see enne katkestust läbi proovida.

Miks päikesejaam elektrikatkestuse ajal ei aita

See üllatab paljusid päikesepaneelide omanikke: tavaline võrguinverter lülitub võrgu kadumisel sekundi murdosaga välja — see on kohustuslik kaitse, et võrku ei antaks pinget. Seetõttu ei toida päikesejaam ilma võrguta kodu isegi päikesepaistelisel päeval.

Selleks on vaja akuga hübriidinverterit ja varutoite (EPS / backup) väljundit, millega on ühendatud hädavajalikud ahelad. Mõni hübriidinverter võimaldab ühendada ka generaatori. Kui plaanid koduakut, arvesta seda võimalust kohe alguses.

Kütus: kui palju, kus ja kuidas hoida

Tüüpiline 3 kW invertergeneraator keskmiselt ~1 kW koormusega kulutab umbes 0,8–0,9 l bensiini tunnis. Töötades tsüklitena 3–4 tundi korraga (sellest piisab külmikule ja katlale taastumiseks), kulub ööpäevas ~10 l, 72 tunniga ~30 l ja nädalaga ~70 l.

Hoiupiirangud: Päästeameti põlevmaterjalide ladustamise juhendi järgi võib üksik- või kaksikelamus ning selle keldris ja garaažis hoida tuleohtlikku vedelikku koguses, mis on vajalik seadmete kasutamiseks, ja viisil, mis ei raskenda päästetööd — kindlat liitripiiri ei ole. Korterelamus on lubatud kuni 5 l korteri kohta, eraldi mahutites ja hajutatult. Kasuta ainult selleks ette nähtud metall- või sertifitseeritud kanistreid.

• Lisanditeta bensiin säilib 3–6 kuud, stabilisaatoriga kuni aasta.
• Vaheta varu: vala see iga paari kuu tagant autopaaki ja osta värsket.
• Pikaajaliseks hoidmiseks on kõige mugavam gaas: LPG balloonid ei rikne.
• Ära vala kütust kuuma generaatorisse — lase sel jahtuda.

Vingugaas: nähtamatu oht

Igal aastal saavad inimesed generaatorite heitgaasidest mürgituse, sest käivitavad need garaažis või avatud akna juures. Vingugaasil pole lõhna ega värvi. Esimesed tunnused — peavalu, pearinglus, iiveldus — on kerge segi ajada väsimusega.

• Kasuta generaatorit ainult õues, vähemalt 6 meetri kaugusel akendest, ustest ja ventilatsiooniavadest.
• Suuna väljalasketoru majast eemale.
• Kaitse vihma eest katusealusega, kuid mitte suletud varjualuses.
• Paigalda koju patareiga vinguandur — see maksab paarkümmend eurot.

Hooldus: et käivituks, kui vaja

Kõige sagedasem probleem on generaator, mis on aasta seisnud ega käivitu. Käivita see kord kuus 15–30 minutiks koormusega (nt ühendatud kütteseadmega), kontrolli õli ning hooaja alguses süüteküünalt ja õhufiltrit. Kui generaator seisab kaua, põleta kütus karburaatorist tühjaks või kasuta stabilisaatorit.

Näita kogu perele, kuidas generaator käivitada ja maja ümber lülitada — elekter kaob sageli just siis, kui „oskaja“ on ära.

Kontrollnimekiri

• Hädavajalike seadmete nimekiri ja nende võimsus on kirjas.
• Generaator või akujaam on valitud käivitusvõimsuse järgi.
• Elektrik on paigaldanud ümberlüliti (või sul on välitingimuste pikendusjuhtmed).
• Kodus on vinguandur ja tulekustuti.
• Kütusevaru mitmeks päevaks, hoitud reeglite järgi ja regulaarselt vahetatud.
• Generaator on viimase kuu jooksul päris koormusega läbi proovitud.
• Laetud akupangad, patareidega raadio, taskulambid.
• Kõik pereliikmed teavad, kuidas kõik sisse lülitada.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Päästeamet: generaatorite ohutus
• kriis.ee — kriisideks valmistumine Eestis
• Päästeamet: põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded
• CDC: vingugaasimürgistuse ennetamine

Teised artiklid