Börsihind või fikseeritud elektrihind: kumb sobib sinu koju?

Eesti kodutarbija saab osta elektrit kas börsihinnaga, mis muutub iga 15 minuti järel, või fikseeritud hinnaga, mis püsib kogu lepingu aja. Kumbki pole üldiselt parem — otsus sõltub sellest, kui palju riski oled valmis võtma ja kas saad oma tarbimist ajas nihutada.

Kuidas börsihind kujuneb

Eesti on osa Põhjamaade ja Balti riikide ühisest elektriturust Nord Pool. Järgmise päeva turul esitavad tootjad ja müüjad pakkumised ning iga ajaperioodi hind määratakse pakkumise ja nõudluse tasakaalupunktis. Hinnad avaldatakse eelmisel päeval, nii et homse päeva hinnad on pärastlõunal juba teada.

Alates 1. oktoobrist 2025 on turu arveldusperiood 15 minutit, mitte enam tund. Uue arvestiga börsikliendi arve arvutatakse 15-minutiliste hindade ja tarbimise järgi. Kui arvesti veel 15-minutilisi andmeid ei edasta, jagatakse tunni tarbimine võrdselt nelja veerandtunni vahel. Nord Pool avaldab ka edaspidi tunni keskmisi hindu, mida on lihtsam jälgida.

Kui palju hind kõigub

Konkurentsiameti andmetel oli Eesti hinnapiirkonna keskmine börsihind 2025. aastal 80,39 €/MWh ehk umbes 8,0 s/kWh (ilma käibemaksuta), mis oli 7,9 % madalam kui 2024. aastal. Keskmine peidab aga suuri kõikumisi: kõige kallim kuu oli veebruar keskmiselt 151,85 €/MWh ja kõige kallim veerandtund, 20. oktoobril 2025 kell 8.15–8.30, maksis 1051,32 €/MWh. Teisalt langes hind 2025. aasta juunis ka alla nulli.

Tavaliselt on elekter odavam öösel, nädalavahetusel ning tuulise või päikeselise ilmaga. Kallimad on talvised tööpäevahommikud ja -õhtud, kui tarbimine on suur. Varasemaid hindu saad vaadata lehel elektri hinnaajalugu.

Mida maksad börsipaketiga

Börsipaketi hind on börsihind + müüja marginaal. Marginaal on müüja teenustasu kilovatt-tunni kohta ja see erineb müüjati; mõni müüja lisab ka kuutasu. Nende peale tulevad tasakaalustamisvõimsuse tasu, võrgutasud, riiklikud tasud ja 24 % käibemaks.

Oluline on vahe keskmise börsihinna ja sinu tegeliku hinna vahel. Kodud tarbivad rohkem talvel ning õhtuti, kui börsihind on tavaliselt kõrgem, seega on tarbimisega kaalutud hind enamasti lihtsast aasta keskmisest mõnevõrra kõrgem. Kes suudab tarbimist odavamatele tundidele nihutada, saab selle vahe enda kasuks pöörata.

Mida pakub fikseeritud hind

Fikseeritud paketi puhul maksad kogu lepinguperioodi (sageli 12–36 kuud) sama hinda iga kilovatt-tunni eest, sõltumata börsist. Müüja võtab hinnariski enda kanda ja arvestab sellega hinnas, mistõttu on fikseeritud hind tavaliselt kõrgem kui oodatav börsihind. See on kindlustusmakse ettearvatavuse eest.

Tähelepanu tasub pöörata lepingu tingimustele: ennetähtaegse lõpetamise tasu, lepingu automaatne pikenemine ja see, kas hind kehtib ööpäev läbi või on eraldi päeva- ja ööhind. 15-minutiline arveldus fikseeritud hinnaga lepingut otseselt ei mõjuta.

Arvutusnäide: 3000 kWh aastas

Oletame korterit, mis tarbib 3000 kWh aastas. Võrdleme ainult elektrienergia osa (võrgutasu on mõlemal juhul sama). Numbrid on illustratiivsed, mitte konkreetse müüja pakkumised.

Selle eeldusega säästab börsipakett umbes 56 eurot aastas. Kui aga talv on külm ja tuulevaene nagu 2025. aasta veebruaris, võib üks kuu börsiarvet märgatavalt tõsta. Fikseeritud hind kaitseb selle eest, kuid enamasti maksad pikemas plaanis veidi rohkem.

Kellele mis sobib

• Börsihind sobib, kui saad tarbimist nihutada (elektriauto, boiler, pesumasin taimeriga), kui sul on päikesepaneelid või kui eelarve talub üksikuid kalleid kuid.
• Fikseeritud hind sobib, kui soovid kindlat kuueelarvet, kütad elektriga ega saa küttekoormust ajas nihutada või ei soovi hindu jälgida.
• Vahepealsed lahendused — osaliselt fikseeritud või hinnalaega paketid — jagavad riski müüja ja kliendi vahel.

Enne otsustamist tasub vaadata oma tarbimise profiili. Kui suurem osa elektrist kulub talvel kütteks ja õhtuti, on börsipaketi risk suurem, sest just siis on hinnad kõige kõrgemad. Kui tarbimine on aasta läbi ühtlane ja saad osa sellest öösse nihutada, on börsihind pikemas plaanis tavaliselt soodsam. Mõistlik on ka võrrelda pakkumisi mitme müüja vahel korraga: vaata nii marginaali, kuutasu kui ka lepingu pikkust, sest need määravad, kui palju sa lõpuks börsihinnale lisaks maksad.

Kumba valid, tasub samal ajal üle vaadata ka võrgupakett, sest see moodustab arvest olulise osa ja on börsihinnast täiesti sõltumatu.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Konkurentsiamet – 2025. aasta elektri- ja gaasituru aruanne
• Elering – 30. september toob Eesti elektriturule 15-minutilised hinnad
• Nord Pool – järgmise päeva turg (Day-ahead market)
• Elering – tasakaalustamisvõimsuse tasu

Teised artiklid