Millal on elekter kõige odavam: kellaajad, nädalapäevad ja aastaajad

Börsipaketiga maksad iga 15 minuti eest erinevat hinda, ja vahe kalli ja odava aja vahel võib olla kümnekordne. Hinnad on küll iga päev erinevad, kuid neis on selged mustrid — ööpäeva, nädala ja aasta lõikes. Kui need tead, saad suure osa tarbimisest nihutada odavamasse aega.

Ööpäeva lõikes: öö ja keskpäev

Kõige kindlamalt on elekter odav öösel, tavaliselt umbes kella 0 ja 6 vahel, kui tarbimine on väike. Kõige kallimad on tööpäevade hommikutunnid (umbes kell 7–10) ja õhtutunnid (umbes kell 17–21), kui inimesed on kodus ja ettevõtted töötavad.

Kevadel ja suvel on lisaks tekkinud teine odav aken: päikeseline keskpäev. Kui päikesejaamad toodavad palju, võib hind kella 11 ja 16 vahel langeda öisest madalamale ja isegi alla nulli. Konkurentsiameti andmetel oli 2025. aasta madalaim hind 14. juunil kell 15–16, –21,71 €/MWh.

Nädala lõikes: nädalavahetus

Laupäeval ja eriti pühapäeval on tööstuse ja kontorite tarbimine väiksem, mistõttu on börsihind nädalavahetusel keskmiselt madalam kui tööpäevadel. Riigipühad käituvad sarnaselt pühapäevaga.

Samal ajal kehtib Elektrilevi pakettides nädalavahetusel ja riigipühadel terve ööpäeva öötariif. Seega on laupäeva ja pühapäeva päevane pesu või auto laadimine võrgutasu mõttes sama odav kui tööpäeva öö. Erand on Võrk 5, mille talvine tipuaeg kehtib ka nädalavahetusel kell 16–20.

Aasta lõikes: kevad ja suvi

Aastaaegade vahe on suur. Talvel on tarbimine kõrge ning tuule- ja päikesetootmine sageli väike, mistõttu on hinnad kõrgemad. Konkurentsiameti andmetel oli 2025. aasta kalleim kuu veebruar keskmise hinnaga 151,85 €/MWh, samal ajal kui kogu aasta keskmine oli 80,39 €/MWh. Kevadel ja suvel on hinnad tavaliselt madalamad, sest päikest on palju ja kütet pole vaja.

Suure elektritarbimisega kodudes, näiteks elektri- või soojuspumbaküttega majades, tähendab see, et suurem osa aastasest kulust tekib kolmel-neljal talvekuul. Neid kuid ei saa vältida, kuid just talvel annab tarbimise nihutamine öösse ka kõige suurema säästu, sest päeva ja öö hinnavahe on siis tavaliselt suurim.

Iga aasta on siiski erinev: tuulevaikne ja külm periood võib hinda igal aastaajal tõsta ning hooldustööd või ühenduste katkestused naabritega mõjutavad hinda samuti. Kuude keskmisi hindu näed lehel elektri hind kuude kaupa ja pikemat ajalugu lehel elektri hinnaajalugu.

Börsihind ja öötariif koos

Kodu jaoks loeb koguhind: börsihind pluss marginaal, võrgu edastustasu ning riiklikud tasud. Elektrilevi öötariif kehtib tööpäeviti kell 22–7, mis kattub hästi börsi odavate öötundidega. Näiteks Võrk 2 paketis on vahe päeva- ja ööhinna vahel 3,18 s/kWh koos käibemaksuga, Võrk 4 paketis 1,98 s/kWh.

Suvine päikeseline keskpäev on tööpäeval seevastu võrgu päevatariifi ajal. Kui börsihind on keskpäeval väga madal või negatiivne, võib see siiski olla kõige odavam aeg, kuid tasub arvestada, et võrgutasu on siis kõrgem kui öösel.

Praktikas tähendab see lihtsat rusikareeglit: tööpäeviti kasuta suuremaid seadmeid pärast kella 22 või enne kella 7, nädalavahetusel ükskõik millal väljaspool õhtutippu ning kevadel ja suvel vaata ka keskpäeva hindu. Kõige kallim kombinatsioon on talvise tööpäeva õhtu, kui kõrge börsihind langeb kokku päevase võrgutasuga ja — Võrk 5 puhul — ka tipuajaga.

Pea meeles, et 15-minutilise arveldusega võib hind ka tunni sees muutuda. Enamiku kodumasinate puhul pole see oluline, kuid suure võimsusega seadmete, näiteks elektriauto laadija puhul tasub kasutada lahendust, mis arvestab hindu automaatselt.

Arvutusnäide: boileri nihutamine öösse

200-liitrine boiler kulutab pere sooja vee jaoks umbes 8 kWh päevas. Oletame, et õhtul kell 18–20 on börsihind 12 s/kWh ja öösel kell 2–4 on see 5 s/kWh (ilma käibemaksuta) ning kasutusel on Võrk 2.

Säästu on selles näites umbes 95 senti päevas. Kui keskmine vahe on aasta peale väiksem, näiteks pool sellest, teeb see ikka ligi 170 € aastas ainult boileri pealt. Sama loogika kehtib pesumasina, nõudepesumasina ja elektriauto laadimise kohta. Lihtsaim viis on kasutada taimerit, nutipistikut või seadme enda ajastamist.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Konkurentsiamet – 2025. aasta elektri- ja gaasituru aruanne
• Elektrilevi – võrgupaketid ja ajavööndid
• Elektrilevi – võrguteenuste hinnakiri
• Nord Pool – järgmise päeva turg (Day-ahead market)

Teised artiklid