Soojuspumba elektritarbimine: kui palju küte tegelikult maksab?

Soojuspump ei tooda soojust elektrist otse, vaid kannab seda õhust, maapinnast või veest majja. Seepärast kulub ühe kilovatt-tunni soojuse jaoks vaid osa kilovatt-tunnist elektrit. Kui suur see osa on, sõltub pumba tüübist, välistemperatuurist ja küttesüsteemist — ning just see määrab, milline tuleb talvine elektriarve.

COP ja SCOP: mida need numbrid tähendavad

COP (soojusteguri) näitab, mitu kilovatt-tundi soojust annab pump ühest kilovatt-tunnist elektrist konkreetsel hetkel. Kui COP on 3, saad 3 kWh soojust 1 kWh elektri eest. COP langeb, kui väljas on külmem või kui küttevesi peab olema kuumem. SCOP on hooajaline keskmine, mis arvutatakse Euroopa standardi EN 14825 järgi ning on kirjas seadme energiamärgisel ja tootekaardil. Märgisel on eraldi väärtused keskmise, külma ja sooja kliima jaoks; Eesti puhul on realistlikum vaadata keskmise ja külma kliima numbrit. Praktikas jääb õhk-vesi soojuspumba aastane tegur Eestis sageli umbes 2,5–3,5 vahemikku ja maakütte oma umbes 3,5–4,5 vahemikku.

Kui palju elektrit kulub aastas

Aastase elektritarbimise hindamiseks jaga maja soojusvajadus soojuspumba aastase teguriga. Soojusvajadus sõltub maja suurusest, soojustusest ja ventilatsioonist; uuemas majas võib see olla alla 100 kWh ruutmeetri kohta aastas, vanemas majas oluliselt rohkem. Soe tarbevesi lisab pere suurusest sõltuvalt veel paar tuhat kilovatt-tundi.

Õhk-õhk soojuspump (õhksoojuspump) sobib pigem lisaküttena: see soojendab ühte avatud ruumi, kuid ei valmista sooja vett. Selle tarbimine sõltub väga palju sellest, kui suure osa kütmisest ta enda kanda võtab.

Arvutusnäide: 150 m² eramaja

Oletame 150 m² eramaja, mille soojusvajadus koos sooja veega on umbes 18 000 kWh aastas ja kus töötab õhk-vesi soojuspump aastase teguriga 3. Pump tarbib seega umbes 6000 kWh elektrit aastas. Kui elektri koguhind koos võrgutasu, riiklike tasude ja käibemaksuga on keskmiselt 20 senti kilovatt-tunni kohta, on kütte ja sooja vee aastane kulu umbes 1200 €.

Kulu ei jagune kuude vahel ühtlaselt. Jaanuaris kulub umbes kuuendik aasta soojusest ehk ligikaudu 3000 kWh. Pakasega langeb õhk-vesi pumba COP umbes 2 kanti, nii et jaanuaris võib pump tarbida 1300–1500 kWh. Kuna talvine börsihind on keskmisest kõrgem, võib ühe kuu küttearve olla 300 € või rohkem, samal ajal kui suvel kulub elektrit ainult soojale veele.

Sama maja otsese elektriküttega maksaks samade eeldustega umbes 3600 € aastas, maaküttega umbes 900 €. Kõik numbrid on illustratiivsed: tegelik tulemus sõltub majast, seadistusest ja talvest.

Oma maja tegeliku tarbimise saad teada kõige täpsemini võrguettevõtja iseteenindusest. Võrdle suve- ja talvekuude tarbimist: vahe näitab ligikaudu, kui palju kulub kütteks. Kui soojuspumbal on eraldi energiamõõtja või rakendus, näed sealt ka tegelikku aastast tegurit ja saad hinnata, kas seadistuse muutmine andis tulemust.

Mis kulu kõige rohkem mõjutab

• Küttevee temperatuur. Põrandaküte töötab 30–35 °C veega, radiaatorid vajavad sageli 50 °C või rohkem. Iga kraad vähem parandab COP-i, seega tasub küttegraafik seada võimalikult madalaks.
• Elektriküttekeha. Pakasega lülitub sisse pumba elektriline lisaküte, mille tegur on 1. Kui see töötab sageli, võib pump olla alamõõdus või vale seadistusega.
• Sulatustsüklid. Õhk-vesi pump peab niiske ilmaga välisosa jäätumisest puhastama, mis kulutab lisaenergiat umbes 0 °C ümbruses.
• Sooja vee temperatuur. Boileri hoidmine 55 °C juures on tavaliselt piisav; legionella vastu tehakse perioodiline kuumutus kõrgemale.

Kuidas soojuspumbaga elektriarvet vähendada

Soojuspumbaga maja tarbib talvel palju elektrit just siis, kui börsihind on kõrgeim. Kolm otsust aitavad seda leevendada. Esiteks hinnaleping: kui kütet ei saa ajas nihutada, võib fikseeritud hind talvise riski maandada (vaata börsihind või fikseeritud hind).

Teiseks ajaline juhtimine: põrandakütte ja suure boileriga maja soojusinerts lubab kütta rohkem odavatel öötundidel ja vähem kallil õhtul. Paljud pumbad ja nutikontrollerid oskavad börsihinna järgi töötada; homseid hindu näed lehel börsihind homme.

Kolmandaks võrgupakett: soojuspump tõstab eramaja aastase tarbimise sageli 10 000 kWh lähedale, kus Võrk 4 võib muutuda soodsamaks kui Võrk 2. Arvuta see läbi võrgupaketi kalkulaatoriga.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Euroopa Komisjon – EPREL energiamärgiste andmebaas
• Komisjoni määrus (EL) nr 811/2013 – kütteseadmete energiamärgistus (SCOP, kliimavööndid)
• Elektrilevi – võrguteenuste hinnakiri
• Konkurentsiamet – 2025. aasta elektri- ja gaasituru aruanne

Teised artiklid