Kuidas vahetada elektrimüüjat: sammud, tähtajad ja lõksud

Elektrimüüja vahetamine on Eestis tasuta ja ei nõua ühtegi tehnilist muudatust: juhtmed, arvesti ja võrguettevõtja jäävad samaks, muutub ainult see, kellelt elektrienergiat ostad. Suurem osa tööst on pakkumiste võrdlemine ja oma praeguse lepingu tingimuste läbilugemine.

Mis vahetub ja mis mitte

Elektriarve koosneb kahest eraldi lepingust. Võrguleping on sõlmitud võrguettevõtjaga (enamikus Eestis Elektrilevi) ja seda vahetada ei saa, sest võrguettevõtja määrab sinu asukoht. Elektrimüügileping on sõlmitud müüjaga ja selle võid vabalt valida kõigi Eestis tegutsevate müüjate seast.

Müüja vahetamisel ei tule keegi koju, arvestit ei vahetata ja elekter ei katke hetkekski. Võrgutasud, taastuvenergia tasu, varustuskindluse tasu ja elektriaktsiis jäävad samaks, sest need ei sõltu müüjast. Muutuda saavad ainult energia hind, müüja marginaal, võimalik kuutasu ja lepingu tingimused. Võrgupaketti saab muuta eraldi, Elektrilevi iseteeninduses (vaata Elektrilevi võrgupaketid).

Vahetus samm-sammult

• 1. Vaata oma tarbimist. Võrguettevõtja iseteeninduses näed viimase 12 kuu tarbimist kuude ja tundide kaupa. Oluline on nii aastane kogus kui ka see, kui suur osa langeb talvele ja õhtutundidele.
• 2. Loe praegune leping läbi. Kas see on tähtajatu või tähtajaline, millal tähtaeg lõpeb ja kas ennetähtaegsel lõpetamisel on leppetrahv.
• 3. Võrdle pakkumisi. Pane kõrvuti marginaal või fikseeritud hind, kuutasu, lepingu pikkus ja lõpetamise tingimused.
• 4. Sõlmi leping uue müüjaga. Tavaliselt piisab veebis ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga allkirjastamisest. Vana lepingut ei pea ise üles ütlema — uus müüja teeb vahetuse Eleringi andmelao kaudu ja vana leping lõpeb vahetuse päeval.
• 5. Kontrolli esimest arvet. Vana müüja saadab lõpparve vahetuse päevani, uus müüja arveldab sealt edasi.

Kui kaua vahetus kestab

Varem sai müüjat vahetada ainult kuu alguse seisuga ja kogu protsess võis võtta üle kuu. 2023. aasta algusest jõustunud muudatusega saab vahetuse teha ka kuu keskel ning see võtab Eleringi sõnul kõige rohkem umbes 14 päeva. Kui kliendil üldse müügilepingut polnud ja ta sai elektrit üldteenusena, võib uus leping hakata kehtima juba järgmisel päeval.

Kui sa müüjat ei vali, ostad elektrit üldteenusena võrguettevõtja määratud müüjalt. Üldteenuse hind järgib börsihinda koos müüja marginaaliga, kuid tingimused on tavaliselt vähem soodsad kui ise valitud paketil. Seega tasub ka lihtsaima börsipaketi leping ise sõlmida.

Kui kolid uude kohta, on olukord veidi teistsugune: müügileping on seotud tarbimiskohaga, mitte inimesega. Uue kodu jaoks tuleb sõlmida nii võrguleping kui ka müügileping ning vana koha lepingud lõpetada. Kui oled uues kohas müügilepingu sõlmimata, ostad elektrit seal alguses üldteenusena, kuni uus leping jõustub.

Tähtajaline leping ja leppetrahv

Fikseeritud hinnaga paketid on tavaliselt 12–36-kuulised. Kui lõpetad sellise lepingu enne tähtaega, võib müüja nõuda leppetrahvi. Euroopa Liidu elektrituru direktiivi järgi peab see olema proportsionaalne ega tohi ületada müüja otsest majanduslikku kahju. Täpne summa või arvutusviis on kirjas lepingu tüüptingimustes.

Pakkumisi võrreldes vaata peale hinna ka lisateenuseid, mida müüja lepingusse lisab, näiteks hinnalagi, rohelise energia sertifikaat või seadmete kindlustus. Need võivad olla kasulikud, kuid tõstavad sageli marginaali või kuutasu. Kui sa neid ei vaja, on lihtsaim pakett tavaliselt odavaim.

Tähtajatu börsipaketi saab enamasti lõpetada ilma trahvita. Kui sinu fikseeritud lepingu lõpp on lähedal, on kõige lihtsam uus leping sõlmida nii, et see jõustuks vana tähtaja lõpul. Jälgi ka automaatset pikenemist: mõne lepingu puhul muutub see tähtaja lõppedes müüja tavapaketiks, mille hind võib olla varasemast kõrgem.

Arvutusnäide: kui palju vahetusega võidab

Oletame korterit, mille tarbimine on 3000 kWh aastas ja mille börsipaketi marginaal on praegu 1,2 s/kWh ning kuutasu 2 €. Uus pakkumine on 0,4 s/kWh marginaaliga ilma kuutasuta. Börsihind on mõlemal juhul sama, seega võrdleme ainult müüja lisatasusid (koos 24 % käibemaksuga).

Vahe on umbes 60 eurot aastas, ilma et tarbimises midagi muutuks. Suurema tarbimisega eramajas kasvab marginaali osa proportsionaalselt. Numbrid on illustratiivsed; konkreetsete müüjate pakkumised muutuvad sageli, seega vaata alati kehtivat hinnakirja.

Kui kaalud börsihinna ja fikseeritud hinna vahel, loe lisaks artiklit börsihind või fikseeritud hind.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Postimees / Elering – elektrimüüjat saab nüüd vahetada palju kiiremini (2023)
• ERR – üldteenuse kliendid viiakse tagasi börsihinnale
• Direktiiv (EL) 2019/944, artikkel 12 – müüja vahetamise õigus ja lõpetamistasud
• Maksu- ja Tolliamet – käibemaksu määr 24 %

Teised artiklid